Rooskapsad kartuli ja peekoniga

Hiljuti avastasin, et minu kodupoes on müügil värsked rooskapsad. Kuigi minu varasem kokkupuude rooskasastega ei olnud väga positiivne, siis sellegipoolest võtsin pikemalt mõtlemata sealt ühe paki kaasa. Otsisin kodus välja sobiva retsepti ning rooskapsas on saanud minu uus armastus. Retsepti idee nami-namist. Aga ma panin rooskapsaid niipalju kui mul neid oli, eht terve paki ja mulle väga meeldis see, et neid seal rohkem oli.

500g värskeid puhastamata rooskapsaid
120g suitsupeekonit
750g kartulit

1 spl sinepit
1 spl oliivõli

Koori kartulin ning lõika need parajateks tükkideks (väiksed umbes neljaks).  Haki peekon. Sega suuremas kausis omavahel 0,5 spl õli, sinep ja sool lisa kaussi kartul ja peekon ning sega läbi ning laota ühtlase kihina ahjupannile. Küpseta kuni kartul on pehme, selleks kulub umbes 25-30 minutut.

Poolita rooskapsad. Kui kartulid on küpsed tõsta ahju temperatuuri 230C. Sega rooskapsad ülejäänud õliga, laota lõikepind allpool pannile kartulite juurde ning küpseta ~15minutit, kuni kapsad on kuldpruunid.

Sobib nii eraldi roana kui praelisandiks.

Kananagutsad (ilma munata)

Elu on näidanud, et nädalavahetustel tuleb kaks korda päevas süüa teha (icc), sest isegi kui ise süüa ei taha, siis lapsed ikka tahavad. Neil nädalavahetustel mil olen lastega omapäi üritan söögks pakkuda midagi sellist, mis lapsele maitseks ning mida oleks lihtne valmistada. Kunagi sobisid selleks pelmeenid või ahju"friikad" viineriga. Aga kuna mu laps viineritest suurt ei hoolinud ja mina veel vähem, siis läka ülejäänud osa pakist sageli raisku. Alternatiiviks leidsin kunagi post kananagitsad. Poest kananagitsaid ostes valdas ming alati mingi süütunne. Pole toode ju kuigi odav ega ka tervislik. Nii leidsingi lahenduse valmistada kananagitsad ise. Retsepti idee pärineb siit delfi naistekast.. 

2 kanafileed

1dl riivsala

0,5dl parmesani juustu

0,5 tl soola

2tl kuivatatud ürte (näiteks 1tl tüümiani + 1tl basiilikut, või mõnda ürdisegu)

0,5-1dl sulatatud võid

Lõika kana sobiva suurusega tükkideks. Sega omavahel riivsai, juust, ürdid ja sool. 

Kasta kanatükid sulatatud või sisse ning seejärel veereta riivsaia segus. 

Lao tükid üksteise kõrvale ahjuplaadile ning küpseta 200 kraadises ahjus umbes 20min. 

Võileivatort tuunikala ja lõhega

Ükskord tuli mul teha võileivaorti. Teistele. Enne seda olin teinud võileivakat kaks korda ja väga ammu, esimene ei olnud väga hea ja teine oli ka kuivavõitu. siiski võtsin selle väljakutse vastu, pärast nutsin ja karjusin appi, et oli mul ometi seda vaja. Leida retsept, arvestada kogused (20 inimesele), panna kokku ja seda kõik väljaspol oma kodu ja kahe lapsega. Ohh. Ostsin poes enamvähem mingi retsepti järgi asjad, kodus selgus aga, et aineid on vähe sellise koguse jaoks. Aga kuna kõik probleemid said lahendatud ja ma selle tordi lõpuks ikka ära tegin ja ta maitses ka üldse mitte halvasti, siis panen selle retsepti siia kirja ka (loodan, et kogused on meeles õigesti). 

Tuunakala torti olen ma üldiselt suhtunud skeptilised, kuna kõit teevad tuunikala, siis see tundus ikka too easy ja tahaks ikka erineda ju :D ja kord proovitud võileivakas tuunikalaga ei tekitanud just usaldust. Aga seekord just ligtsuse tõttu otsustasin tuunikala kasuks, kuna seal ei ole vaja eriti palju purustada/hakkida. 

Tordi ladusin röstsaiast (servad lõikasin ära), ühes kihis 9 viilu (3x3) ja kokku neli kihti. Kulus 2 röstsaia ja paar viilu veel peale. 

Tuunikalakreem saiakihtide vahele

1 purki tuunikala vees

500g majoneesi

500g hapukoort 

Kolm keedetud muna

sool, pipar

Sidrun

Lõhekreem peale ja külgedele

1 pakk soolalõhet  (150g?)

400g toorjuustu (Farmi köögi ntks)

Peotäis tilli

Kaunistamiseks meelepärast - lõhet, muna, maitserohelist, köögivilju.

Tuunikala kreemi jaoks haki muna, nõruta kala ning sega komponendid ühes kausis. Maitsesta soola pipra ja sidruniga. Seda kreemi jätkus täpselt-täpselt nelja kihi vahele. Ehk see tuleb kolmeks jagada.Kindluse mõttes võib lisada rohkem hapukoort või majoneesi või teha kolm kihti.

Lao kandikule üks kiht saiaviile ning selle peale määri ühtlaselt üks kolmandiks kreemist. Lao sinna peale uus kiht saia ja siis kreem jne. 

Lõhekreemi jaoks pane blenderisse toorjuust, toll ja lõhe ning paar spl hapukoort ning sega ühtlaseks massiks. Maitsesta soola, pipa, sidruniga. Kreem tnundub üsna vedel, aga tordile määrides  tõmbas sai niiskust endasse ja kokkuvõttes jäi hea mahane. Lase koogin enne kanustamist kapis pisut taheneda. 

Kaunistada on kõige parem vahetult enne serveerimist, siis jäävad köögiviljad head ja värsked.

Kahjuks ei ole mul läbilõikest pilti, kuna tort läks külapeale. 

Sidrunipasta šampinjonidega

Lisaks harjumispärasele toidule on aegajalt päris hea avastada enda jaoks midagi uut ja teistsugust. Näiteks midagi 100% taimset. KUigi harjumusi on raske muuta katsetan hea meelega ka taimsete toitudega. Mulle tundub Sandra Vungi blogi on sellel teekonnal suureks abiks. Loomsest lihtsalt loobuda ja hakata ainult taimselt toituma on raske eelneva kodutööta. Tekib ju paratamatult küsimus, aga mida ma siis söön. Sandra retseptid on lihtsad ja üldjuhul ei sisalda liialt keerulisis koostisaineid, mis on väga julgustav.

Sandra tõeliselt innustab ja inspireerid taimset proovima. Tal on lihtsaid sooja toidu retsepte, praade, pastasid, suppe. Olen sealt ka teisi retsepte proovinud, aga viimane, mida proovisin oli sidrunipasta. See roog üllatas ja oli tõeliselt maitsev.

Retsept on Sandral kirjas.

Hakklihasupp väikese hiinlasega

Õhtusöögi valmistamine perele on tavaliselt üks paras peavalu. Mida teha, millest teha. Eile õhtul tabas mind nagu välk selgest taevas mingi enneolematu inspiratsioon, suu maigutas selle Hiina magus-hapu kana maitse järele Seda rooga tehes ja süües sain ma aru, mille järgi kõik Hiina toidud maitsevad ja lõhnavad, see oli nagu omamoodi avastusretk. Aga mingi osa minus tahti supp ning loomulikult pidin arvestama ka oma lapsega, kes on laps ja lapsed naljalt igast kummalist kraami ei söö. Supp tundus kindlapeale minek. Kapis oli valikus hakkliha ja kanafilee. Seekord hakkliha võitis. 

//siia tuleb kunagi pilt :)), selleks korraks sõime me supi ära//

Supp (umbes 4 portsjonit):

200g grammi hakkliha

1 küüslauguküüs

1-2 cm ingverit

2-3 spl sojakastet

10-15 cm porrut

1-2 porgantid

1 väiksem maitsev! tomat

Valget peakapsast

Peotäis riisinuudleid

1 poljungikuubik

Soola, pipart

Kuumuta potis õli, lisa sinna hakitud ingver ja küüslauk.ning natukese aja pärast ka hakkliha, maitsesta soola-pipraga. Kui hakkliha on läbipraadinud lisa õhukesteks ratasteks lõigatud porru ja porgand ning sojakaste. Kuumuta hetke ja vala peale vesi (1,5-2l). Lase veel keema tõusta ja lisa õhukesteks ribadeks lõigatud kapsas ning kui kapsas on enamvähem pehmenenud lisa nuudlid ja poljongikuubik. Lõika tomat sektoriteks ja lisa supile. Maitse! Vajadusel lisa soola.

Head isu!

Laps sõi ja kiitis, kiitis ja sõi ning palus teinekord veel teha! 

Supp valmib ülikiirelt ja ingver muudab supi mõnusalt soojendavaks mistõttu sobib hästi jahedasse sügisesse. 

Kahte moodi kala võileivale

Kuigi on minu kodulinnas koguaeg olnud üsna asjalik kalapood olen ma oma iseseisva elu jooksul seal käinud täpselt kaks korda. Eelmine kord tõin haugi. Lapsepõlvest mäletan, et vanaema ikka üsna tihti laekus meile kotitäie silkudega ja siis puhastas need ise ära ka. Isetehtud vürtsikilu oli üsna sage roog meie peres.

Ilmselt olen ma piisavalt mugav inimene ning lihtne on osta kõik asjad ühest kohast. Kalapoodi mineku peab aga planeerima ja spetsiaalselt ette võtma. Tööinimesena ei olnud varemalt selleks ka eriti aega. Pood töötas, siis kui mina olin tööl ja puhkas ka siis kui minagi. Mitu korda kõndisin kalapoest lihtsalt mööda, sest sularaha minu taskus on üsna harv nähtus. Mikski pärast on nii, et lihapoes ja kalapoes saad ikka ainult sulas maksta.

Asjast rääkides siis seekord tõin ma kalapoest räimesid ja forelli. Otsest plaani mul nendega ei olnud. Aga kui ma lapsele lasteaeda järgi läksin küsis ta, mis üllatus mu talle täna on. Üllatasin seda suure kalaga. See sobis hästi ja telliti kalasaia. Aga kuna kalasaia täna süüa ei saanud, siis telliti ahjukala ka. Nii saigi poolest õhtusöök ja teise poole panime soola.

Meie pere saiakala ehk soolaforell 

(tuginen retseptile raamatust "Suur Kokaraamat" ja seal on valmistamiskäigus teatud erinevused, aga meil tuleb nii ka hästi välja)

~800g lõhe või forelli fileed   
4 spl meresoola
4spl suhkrut
2spl musta purustatud pipart
soovi korral maitseks:
tilli
sidrunikoort

Sega kõik ained omavahel. Võta piisavalt suur vaagen või taldri kuhu saad filee laiali laotada. Piusta pool maitsesegust vaagnale ja aseta sellele filee. Ülejäänud maitsesegu piusta ühtlaselt kalale peale, patsuta õrnalt  kinni. Kata vaagen toidukilega ja aseta külma. Kala on soovitatav keerata iga 12 tunni järelt ning valmib see 24-48h. Meil väga palju kannatust ei ole ja seetõttu lõikame kala lahti juba hiljemalt 24h pärast. Enne lahtilõikamist pese kala pealt maha sool, tupsuta kuivaks ja lõika noaga õhukesed viilud. 

Maitseb eriti hea võisaiaga.

Marineeritud räimefileed

Nagu eelpool mainitud, siis tõin poest ka kilo räimesid ja mitte kassile. Kuigi mu kass oli täiesti hullumas, sõi ära mitu räime ja järgmisel päeval kõik mis puhastamisest järgi jäi. 

Räimed läkid marinaadi. Selleks fileerisin räimed. Kuna mulle see luu seal kala sees väga ei sümpaiseeri, siis eemaldasin ka selle, aga keda see ei häiri saab poole vaevada eemaldades vaid pea ja sisikonna.

 Esmalt tuleb puhastatud räimed praadida. Sellekso on vaja:
2-3 muna
jahu
soola
pipart

Klopi soola ja piprada lahti muna laiemas kausis. Teise kaussi pane jahu. Kasta fileed ükshaaval esmalt muna sisse ja siis jahusisse ja siis kuumale pannile. Prae kuldpruuniks

Marinaad:
1 porgand
1 sibul
5 pipratera
2-3 vürtsitera
1 loorberileht
soola
suhkrut
500ml vett
õli

Kuumuta potis õli ja hauta sells pisut sibulat ja porgandit. Seejärel vala sina vesi ja maitsevürtsid, sool, suhkur. Kui marinad on keema tõusnus lisa ka äädikas ja tõsta pott tulelt. Lase jahtuda ning vala kõrkemasse potti või kaussi lautid räimedele.

Vorstirull Jamie ainetel

Kui sul on peres jahimees, siis pole kvaliteetse metsaliha hnkime eriline probleem, õigemine tuleb see ise koju.Vahel lihana, teinekord vorsti või konservina. Oleneb jahimeeste soovist. Tänavu toodi väike kogus metssea toorvorstina. See andis mulle hea võimaluse katsetada ühte Jamie Oliveri retsepti, raamatust Jamie kodus, mis mul juba ammu mõttes mõlgub. Kunagi pole olnud pikki toorvorste ja poevorstid ei tundunud piisavalt motiveerivad, aga need metsseavorstid tundusid olema parim võmalus. Nüüd, kui ma esimest korda retsepti lugesin sain ma muidigi teada, et Jamiel ka ei olnud pikki vorste, ta lihtsalt keerutas need ühenduskohad lahti.

Retsept on järgmine:
~500g ulukilihast toorvorsti
kolm sibulat
2-3 rosmariinioksa
oliivõli
u 20-30g võid
soola, pipar
2-3 loorberilehte
muskaati
neli grilltikku

Keeruta lahti vorstide ühenduskohad ja vajuta need massi täis. Kuna mul olid vorsti nii kahe kui kolme ja ka nelja kaupa, siis sidusin ma osa neist omavahel kokku ja sain kaks pikka vorsti. Aseta kaks vosti kõrvuti ja keera need spiraali. Torka grilltikud rullist läbi, et see püsima jääks, jälgi, et ühe tiku vähemalt torkad ikka läbi seal, kust vorst otsa lõppes. Nüüd vajuta rull pisut lapikumaks. Maitsesta rull soola, pipra, pisukese muskaadi ja hakitud rosmariiniga. Nirista peale oliivõli

Pane ahi sooja 200C juurde, pane vorm ahju.

Koori ja viiluda sibul. Võta ahjust soe vorm, nirista sinna oliivõli, pane viilutatud sibulad ja või. Maitsesta soola (soola väga isegi ei pea panena, kuna hiljem tuleb siia peale puljong ja vorst on ka soolane) ja pipraga. Tõsta sinna peale vorstirull, torka vorstide vahele paar loorberilehte ning aseta ahju umbes 40 minutiks. 

Kaste:
1-2 spl jahu
50-100 ml balsamiädikat (Jamiel oli 125ml, mul oli pudeli põhjas umbes 50 ml)
300ml puljongit

Kastme jaoks tõsa vorm ahjust pliidile (mina võtsin julguse kokku ja panin koos ahjuvormiga pliidile, kui ei julge, vala sobivasse potti/panni). Tõsta vost kõrvale, puista sibulatele jahu, sega. Vala peale balsamiäädika ja puljong (mina tegin kanapiljongikuubikust puljongi, kuna kasutan kuubikuid minimaalselt ja see oli mu ainus valik). Lase keema tõusta na ongi valmis.

Lõika vorst sektoriteks ja serveeri näiteks keedukartuliga.

 

 

See roog ületas mu ootused ja keedetud kartuliga maitses see imeiselt. Eriti see kaste!