Wednesday, 22 October 2014

Cake pops ehk pulgakoogid



Võtsin ka mina üks päev ette selle pulgakookide tegemise. Olles kaa planeerinud, lugesin mitu korda läbi koopatibi blogipostitused pulgakookide teemal tundus, et nüüd on aeg küps ja kõik peab õnnestuma!

Esimene sats pulgakooke läks lasteaia Mihklilaadale. Valmis umbes kolmkümmend kooki, millest osa Karl äramaitses, et kas ikka maitsevad teistele lastele ka. Ma vaatasin eemalt ja olin vait, kuidas minu laps, kes kooki ega üldse midagi uut naljalt ei söö istub laua ääres ja pistab üksteise järel kooke. Peas mõlkus mõte, et peaks vist lõuna- ja õhtusööke ka pulgaotsas pakkuma. 

Aga kookidest. Kuna aega nappis, siis valmistasi sulu eelmisel õhtul Tartu Milli keeksipulbrist. Järgmine päev pudistasin koogi peenikeseks puruks. Kuna päris koogitükke üksteise vastu hõõrudes mul see ei õnnestunud, võtsin appi riivi. It works! Puru segasin mascarponega ja veeretasin parajad pallikesed. 

Pulkadeks kasutasin pikki puidust (mitte pambusest) grilltikke (või on nad lille toetamise tikud, u 30cm pikad). Igatakes naksasin ma nad näpitsatega parajaks, umbes 15cm pikkusteks juppideks. 

Glasuurumiseks kasutasin Odenese šokolaadinööpe, kuigi mul oli soetatud selle tarbeks Vilma küpsetusšokolaad ei hakanud ma sellega riskima. Nimelt on muutub šokolaad tahenedes nii krõmpsuks, et peale esimest hammustust lendab kõik seal pulgaotsas lihtsalt laiali. Odenese glasuurinööbid on seevastu mm .. läbihammustatavad(?).
Glasuuri sulatasin kruusis sinna, sinna kastsin esmalt pulga, siistorkasin pulga otsa külmkapis tahenenud koogipalli ja siis uuesti glasuuri sisse. Kindlasti ei tohi koogiga seal kruusis segamisliigutusi teha, sest siis kaob see kook lihtsalt ära. Seega peaks glasuuri olema nii palju, et kommi sinna sisse kastes katab glasuur selle täielikult. Kuna glasuuri jääb siiski vähemaks, siis mina kallutasi kruusi, et ikka kogu kook glasuuritud saaks. 

Kaunistamine tasub enne läbi mõelda, sest igasugused puisted tuleb kohe peale panna. Glasuur tahened üllatavalt kiiresti.

Need koogid õnnestusid ilma igasuduste viperusteta. Pulga otsas alla ei kukkunud.  Osa küll mõranes, aga see oli minimaalne. Hommikul rändasin koogid karpi ja laadale. Laps oli uhke ja oli terve päev lastele rääkinud, et emme tegi pulgakomme. Laadal tõi oma rühma nagu ekskursioonigrupi kohale ja näitas kooke kõigile. Oh seda uhkust ja rahulolu :)


Aga need teised pulgakoogid. Neist ei taha kohe rääkidagi.

No ma tegin kõik samamoodi ainult selle vahega, et Tartu Milli keeksi asemel kasutasin Vilma keeksi. Esimene satsi filigraanselt valmis veeretatud pallikesei rändas kaussi tagasi, kuna nad ei püsinud pulga otsas, massi oli liiga niiske. Õnneks oli mul plaanitud teha kaks laari kooke ja üks keeks oli veel, segasin massi kokku ja sain parajaks.

Pulgad hankisin seekord Suhkrukunsti poest, spets pulgakookide jaoks. Aga need puupulgad olid ikka paremad. Kuidagi kindlamad ja toekamad.
Glasuuri sisse tekkisid mikskipärast sulatades tükid, õnneks mitte palju, aga siiski. Ja tagatipuks mõranes päris kõvasti üle poole kookidest.

Kuna tegemist ei olnud enam lastepeoga, siis nonparellidega kaunistamine oli välistatud. Selle tarbeks ostsin suhkrukunsti poest Bake A Cake punase glasuuri. Alguses oli isegi mõte osa kooke punased teha, aga kuna maitsele oleks see laastavalt mõjunud otsustasin sellega vaid kaunistada. Plaan oli glasuur sulatada ja siis niristada peal triibud nagu eelmise satsi puhul valge šokolaadiga. Aga no see glasuur oli lihtsalt üks paks tökat, ei nirisenud ta kuskile. Nii saigi viimase hetke lahendusena "mütsid" pähe tupsutatud. 


No comments:

Post a Comment